Mis see on see Tule-Tee?!?

Tule-Tee.. hmm, nimi räägib justkui mitmest asjast. Esiteks tulisest joogist, siis assotsieerub ka sütelkõndimine ning seejärel üleskutse tulla ja midagi teha. Mis nendest siis õigeim variant on?

Tegelikult peitub ivake tõde neis kõigis kolmes.Tule-Tee on pärimusmuusikasündmus, mis toimub Raplas juba viiendat korda. Korraldajateks on sõpruskond tuliste hingedega noori, kes pakuvad muusikat, tantsu-laulu, teed-karaskit ning elavast tulest puudust ei pea tundma!
Alguse sai Tule-Tee muusikute soovist edastada oma visiooni, jagada pärimusmuusikat sellest huvitatud inimestega ning kuna selleks sobilikku üritust polnud, tuli see ise teha. Praeguseks on Tule-Tee paisunud ja kogunud endale juba hulga sõpru.

6. detsembril 2008 Rapla Kultuurikeskuses toimuv Tule-Tee hõlmab endas 5 kontserti ja sellel korral keskenudme Ökondusele.

Kogu 6. detsembri kava näeb välja järgmine:

12.00- 13.30 Avamine! TÜVKA muusikud ja Ööproov. Laulu, tantsu ja üheskoos musitseerimist. Kostitamine tee ja karaskiga. Suursaal - 35.-/ 50.-

15.00- 16.00 Tsibihärbläseq - Kammersaal 25.-/ 35.-

16.30- 17.30 Vaba improvisatsioon - Saali galerii Tasuta

18.00-19.00 NolensVolens - Kammersaal 25.-/35.-

20.00- 21.30 Zetod - Suursaal 35.-/50.-

NB! Päevapiletid 100/150.- [soodustused üli/õpilastele ja pensionäridele]

Kohaletulnuid ootab ees võimalus tutvuda ökotoodetega Rapla Ökopoe vahendusel. Saab proovida ja kaasaosta. Võimalus diskosioonideks:)!

Mõeldes Tule-Tee väikestele sõpradele ning looduslikest materjalidest huvitunutlele veavad spetsialistid eest käsitöötuba. Kasutatakse villa, millest viltimise abil võib voolida kõiksugust kraami, vööde punumiseks paelu ning erinevate tehnikate abil eheteks koondatavaid pärle. Näputöönurk on kontserdite vahele jääva vaba aja sisustamiseks samuti sobilik koht.

Otsides vastust küsimusele Mis See On See Tule-Tee? peab paika Oma silma kui Kuninga mõttetera! Naudime siis juba kõik koos!

Üdini mahe Tule-Tee – Miks just ÖKO?

6. detsembril Rapla Kultuurikeskusesse koonduv Tule-Tee toob jälle kokku oma tulihingelised muusikud, sõbrad ja sellel korral ka loodusliku elamise/toitumise ideed. Pärimuslaupäev saab avatud kell 12 avakontserdil ning jätkub nelja erineva kooseisu ülesastumistega, kes esitavad oma loomingut võimenduseta, kuna viies Tule-Tee keskendub suure tähega Mahedusele.

Selle aastase uuendusena pakume sündmuse käigus Rapla Ökopoe ja Raismiku talu kaasabil proovimiseks ja kaasaostmiseks erinevaid mahetooteid. Nimelt meie arvates pole esivanemate kombel puhtalt, kemikaalideta tootmine üldse halb mõte ning tänapäevaste kokanduskunsti võlude ja valmistamismeetoditega sümbioosis on see suurepärane tervislik kooslus. Ühtlasi keelitame kohaletulnuid muutma oma eluviisi säästlikumaks, arvestavamaks. Meie ümber looduses on palju unustusehõlma vajunud materjale ja ravimeid, mida taasleida. Seejuures ei pea säästlikus tingimata tüütu ja närvilisekstegev surve olema, vaid kogu mahe maailm võib loomulikult igapäevaellu kasvada.

Kuigi sõna ÖKO võib tunduda järjekordse moenarrusena peame arvestama tõsiasjaga, et õigepea oleme energiakriisi tõttu sundsituatsioonis, kus alles siis leiutama ja katsetama hakkamine jääb lootusetult hiljaks. Mida varem me kõik koos ennast parandama hakkame, seda mugavam meile endale.

AVAKONTSERDIL!

Ööproov

Ööproov on ansambel, kes teebki päris, päris ausalt proovi öösiti. See kajastub ka nende lugude seadetes -loomingulisusest juba puudu ei tule. Kollektiiv on välja kasvanud Raplamaa Pärimusmuusika laagritest. Koosneb kaheksast pärimusmuusikust - sõpruskonnast noortest, kellele meeldib koos pilli mängida ja laulda. Seavad nii eesti kui välismaa pärimusmuusikat. Instrumendid, mis ansamblis kõlavad on samuti värvikad: torupill, kitarrid, mandoliin, kastitrumm ehk cajon, viiul, akordion, lõõtsad ja viled. Kohati kisub asi väga sürriks, aga sürrfolk ongi 21. sajandi pärimusmuusika maastikul veel puudu. Ehk on nemad esimesed.

TÜVKA

Selle keerluse tähekombinatsiooni taha varjavad ennast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikud. Me ei tea palju neid tuleb, me ei tea, mida nad mängivad, nad on üks suur üllatus - neid võib olla palju, neid võib olla vähe. Võib-olla nad laulavad, kohe kindlasti mängivad pilli. Ilmselt flööti, saksofoni, torupilli ja jorupilli. Oma lood on nad õppinud arhiivisalvestuste ja noodistuste järgi, kuid need on kujundatud ikkagi iga muusiku oma näo ja pilli järgi. Nõnda lõimub nende muusikas vana vaim uue kuuega.

Foto selgituseks - need on pärimusmuusikute varjud Pärimusmuusika keskuse lava seinal.

Tsibihärbläste rühm on tegutsenud ligi 20 aastat. Praegu on põhikoosseisus kümmekond näitsikut. Põlvkonnad on muidugi vahetunud ja paljud on läinud linnaõhku ahmima, ent samas on jäänud ikkagi n-ö sabassörkijateks. See tähendab, et kui lähedal juhtutakse olema, tullakse igal juhul kaasa laulma. Vanemad koori liikmed on kooris laulnud 13-14 aastat. Praeguses kooris laulavad-tantsivad 13-25-aastased noored neiud ja üks 13 aastane poiss. Mõned neist on Obinitsa kandi lauluemade lapselapselapsed. Koori tegevuse juurde on tagasi tulnud koori esimese koosseisu liikmeid, kes praegu elavad juba linnades.

Tsibihärbläste repertuaari kuuluvad vanaemadelt (kohalikelt leelonaistelt) õpitud vana seto leelo ja valik laulumänge. Repertuaari kokkupanekul oleme lähtunud just kohalikust lauluvarast ja traditsioonist. Lisaks tantsime vanu seltskonnatantse, mida on Setomaalgi tantsitud.

Siinjuures ei saa mööda, et Tsibihärbläste leelo kannab kvaliteedimärki: oleme saanud kahel korral Eesti rahvuslikult folkloorinõukogult kõrgema kategooria. Peale selle on Tsibihärbläseq noorim folkloorirühm, kes on saanud Anne Vabarna omakultuuripreemia. Samuti Eesti Kultuurkapital on Tsibihärbläsi tunnustanud preemiaga.

NolensVolens on pärimuslik kuid traditsioonidele allumatu - leebe ja samal ajal ürgnaiselik Viljandis teatrit õppivate neidude ansambel. Regilaulud ja oma seaded - omad laulud ja veel omamad seaded.

Pikemalt ja lähemalt:
2007. aasta septembris alustas Viljandi Kultuuriakadeemias esimest kursust viisteist teatritudengit. Neist kaheksa naissoost, neist enamik muusikafriigid. 2008. aasta juulis toimus Viljandis järjekordne folk, kuhu tahtsime väga esinema pääseda. Kaheksast seitse lõid oma pärimussseadete ansambli ja pääsesidki festivalile. Folk sai otsa, aga grupp jäi kokku. Septembris võeti kaheksas ka kampa ja jätkati. Ja oli tore. Siiani on.


Kodumaiste kõrval lammutame ka välismaiseid rahvalaule, proovides neile mitte haiget teha, pigem leida enda mõnikord teatraalnegi side nendega.

VAATA LISA: www.myspace.com/nolenvolen

ZETODE
näol on tegemist omapärase seto poiste folkrockpunk bändiga, kes oma märtsis ilmunud plaadiga “Lätsi tarrõ tagasi” end välja murdnud Raadio2 nädalaplaadiks ja plaadimüügi top 3-e.

Zetode fenomen peitub omanäolises helipildis, millega eristuvad täielikult teistest. Kuna nende juured on Setomaal kasutavad nad oma muusikas seto rahvalaule, segades neid tänapäevselt roki ja pungiga. Nõnda käivad käsikäes uus ja vana, mille omavahelise sünteesi tulemusena sünnib kaasakiskuv, optimistlik, nüansirikas ja kvaliteetne muusika.

Tule-Tee esitavad nad oma võimenduseta ehk traadilda kava. See on mänguline ja lõbus, täis spontaanseid trikke ja äkitsi tekkinud lahendusi. Zetosid oleme tahtnud kutsuda Raplasse juba 4 aastat. Ja lõpuks on nad kohal!!! :)